Taust ja eesmärk. Viimastel aastatel on Euroopas täheldatud seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI) sagenemist. Eestis on alates 2000. aastate algusest STLI-de esinemissagedus vähenenud ning viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Selle aja jooksul on laboridiagnostikas toimunud olulised muutused nii kasutatavate meetodite kui ka laborivõrgustiku struktuuri osas. Uuringu eesmärk oli 1) hinnata Eestis STLI-de laboratoorse diagnostika hetkeseisu ja muutusi viimase kahekümne aasta jooksul; 2) võrrelda testimise praktikat ning positiivsete tulemuste osakaale meestel ja naistel; 3) võrrelda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK), Terviseameti ja Tervisekassa andmetel põhinevat STLI-de statistikat. Metoodika. Tegemist on retrospektiivse kirjeldava uuringuga, mis põhineb 2001. aastal Eestis läbi viidud üleriigilise laboriküsitluse andmestikul ning 2024. aasta TEHIKu, Terviseameti ja Tervisekassa andmetel. Analüüs hõlmas viie seksuaalsel teel leviva infektsioonitekitaja (Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae, Treponema pallidum, Trichomonas vaginalis ja Mycoplasma genitalium) testimise mahtu, kasutatud diagnostikameetodeid, tulemusi. Testimismahtude ja tulemuste osas võrreldi soolist jaotumust. Tulemused. STLI-de laboridiagnostikat tegevate asutuste arv on 23 aasta jooksul vähenenud 62-lt 20-ni ning analüüsimeetodid on muutunud valdavalt molekulaarseks. Testimismahud on langenud 9–34%, välja arvatud klamüdioosi puhul, mille uuringute arv on suurenenud 32%. Võrreldes meestega testitakse naisi oluliselt sagedamini (71–84% testitutest olid naised), samas on meeste seas positiivsete C. trachomatis’e, N. gonorrhoeae, T. pallidum’i ja M. genitalium’i testide osakaal 2–18 korda kõrgem. Kuni kolmandik laboratoorselt kinnitatud STLI-de juhtudest ei kajastu Terviseameti ametlikus statistikas. Järeldused. Eestis on seksuaalsel teel levivate infektsioonide laboridiagnostika viimase paarikümne aasta jooksul muutunud oluliselt täpsemaks ja vastab rahvusvahelistele ravijuhenditele. Uuring tõi esile märgatava soolise erinevuse STLI-de testimises – mehi testitakse oluliselt vähem kui naisi ning see võib viidata STLI-de aladiagnoosimisele selles rühmas. Epidemioloogilise seire täpsuse parandamiseks on soovitatav rakendada elektroonilist, tervise infosüsteemi laboriandmetel põhinevat automatiseeritud seiresüsteemi.
Jõgeda et al. (Mon,) studied this question.